Diskrimineerimine, vanemapuhkus ja ühingutesse kuulumise õigus

Sind ei tohi diskrimineerida

Rootsis ei tohi kedagi diskrimineerida. Ühtegi isikut ei ole lubatud diskrimineerida järgmistel põhjustel:

  • sugu,
  • sooülene identiteet või eneseväljendus,
  • etniline päritolu,
  • religioon või usutunnistus,
  • puue,
  • seksuaalne orientatsioon,
  • vanus.

Igasugune ahistamine ja seksuaalne ahistamine on keelatud. Ahistamine on inimese eneseväärikust riivav käitumine, mis on seotud eespool loetletud diskriminerimise põhjustega. Seksuaalse ahistamise all mõeldakse seksuaalse varjundiga käitumist, mis haavab teise inimese eneseväärikust.

Tööandjal ei ole lubatud diskrimineerida

Tööandja ei tohi diskrimineerida

  • töövõtjat,
  • tööotsijat,
  • praktikanti ega praktikakoha otsijat,
  • isikut, kes on tööandja käsutuses ning viibib tööandja juures selleks, et teha tööd või kelle tööjõudu kasutatakse rentimise või laenutamise korras.

Sinu erikohtlemine on lubatud, kui see on sobiv ja vajalik seaduses ette nähtud eesmärkide saavutamiseks, näiteks naiste ja meeste võrdõiguslikkuse tagamiseks. Palgatingimuste ja töölepingu tingimuste puhul ei ole erikohtlemine lubatud.

Ahistamisjuhtumeid tuleb uurida ja võtta tarvitusele vajalikud meetmed

Kui Sa tunned, et Sind on ahistatud, kas seoses tööga või seksuaalselt, on Sinu tööandja kohustatud toimunut uurima. Tööandja on samuti kohustatud rakendama vajalikkke meetmeid, et välistada ahistamist edaspidi. See tööandja kohustus laieneb kõigile ning kehtib ka nende töötajate kohta, kelle tööjõudu kasutatakse rentimise või laenutamise korras.

Represseerimine on keelatud

Tööandjal ei ole lubatud Sind represseerida järgmistel põhjustel:

  • Sa ütlesid välja, et tööandja tegutses seadusevastaselt või teatasid sellest,
  • Sa võtsid osa seadusega ette nähtud uurimisest,
  • Sa tõrjusid tööandjapoolset ahistamist või temapoolset seksuaalset ahistamist või leppisid sellega.

Represseerimine on keelatud ka nende suhtes, kes otsivad tööd, praktikakohta või on praktikal, kelle tööjõudu renditakse või kes on teatud ülesande täitmiseks tööandja käsutusse antud. Diskrimineerimist keelustava seadusandluse hulka kuulub ka seadus, mis keelustab osalise tööajaga töötavate ja tähtajalise töölepinguga töötavate töövõtjate diskrimineerimise.

Hüvitis

Diskrimineerimise keelustamise seaduse rikkumine võib viia selleni, et tööandjat kohustatakse maksma diskrimineeritud töötajale hüvitist.

Diskrimineerimisest saad Sa teatada nii

Kui Sa soovid teha diskrimineerimise kohta avaldust, võid pöörduda diskrimineerimisküsimuste ombudsmani poole (rootsi keeles Diskrimineringsombudsmannen, lühend DO), kes jälgib, et diskrimineerimist keelustavast seadusandlusest peetaks kinni.

Diskrimineerimisküsimuste ombudsmanile diskrimineerimisest teatamine ei maksa midagi ning ombudsman annab Sulle nõu, kuidas teha avaldust aset leidnud diskrimineerimise kohta. Kui diskrimineerimisküsimuste volinik leiab, et kedagi on diskrimineeritud ning asi antakse kohtusse, esindab diskrimineeritut kohtus diskrimineerimisasjade volinik.

Diskrimineerimisasjade volinikuga (DO) saad ühendust selle lingi vahendusel.

Vanemapuhkuse seadus

Rootsi vanemapuhkuse sätted laienevad ka lähetatud töötajatele. Seoses lapse sünniga on Sul õigus saada vanemapuhkust ning Sind ei tohi kohelda diskrimineerivalt. Rasedatele naistele ja alles äsja sünnitanud naistele kehtivad seadusesätted, mille eesmärk on tagada nende turvalis.

Emadel on õigus saada töölt vabastust

Naistel on õigus saada seoses lapse sünniga tööst täielik vabastus. Sul on õigus olla tööst vabastatud vähemalt seitse nädalat enne sünnituse eeldatavat kuupäeva ja seitse nädalat pärast sünnitust.

Diskrimineeriv kohtlemine on keelatud

Tööandja ei tohi kohelda Sind ega ühtki teist tööotsijat vanemapuhkuse tõttu teistest erinevalt. Diskrimineeriva kohtlemise keeld kehtib paljudes olukordades – palga- ja töölepingu tingimuste üle otsustamisel, tööde juhtimisel ja tööülesannete jaotamisel, töötajate edutamise otsustamisel, töökoha ülesütlemisel ja vallandamisel. Eelnimetatud keeld ei kehti juhtudel, kui eritingimused ja erinev kohtlemine on vajalik vanemapuhkuse tõttu.
Kui Su töökoht öeldakse Sulle üles või Sind vallandatakse ainult vanemapuhkusega seotud põhjustel, tuleb ülesütlemine või vallandamine Sinu nõudmisel kehtetuks kuulutada.

Kas Sa ootad last, sünnitasid hiljuti või toidad last rinnaga?

Kui Sul sündis hiljuti laps või Sa toidad last rinnaga, on Sul õigus taotleda üleviimist teisele tööle, kaotamata seejuures töölepinguga kaasnevaid soodustusi. Üleviimine on seadusega ette nähtud juhul, kui Sa ei saa täita oma tavapäraseid tööülesandeid, näiteks tegelda ohtlike ainete käitlemisega või teha füüsiliselt rasket tööd.

Õigus teisele tööle üleviimisele ei ole piiramatu. Kui Sinu tööandjal ei ole võimalik leida Sulle teist tööd, ei saa Sind teisele tööle üle viia. Sellisel juhul on Sul õigus saada üleviimise asemel puhkust, kuni see on vajalik Sinu tervise või turvalisuse huvides.
Kui Sa soovid teisele tööle üleviimist, pead sellest tööandjale teatama. Kui tööandjal ei ole võimalik Sind ümber paigutada, peab ta Sulle teada andma, kui on tekkinud võimalu Sind teisele tööle üle viia.

Kahjutasu

Kui Tööandja rikub eespool kirjeldatud sätteid, võib teda kohustada töövõtjale kahjutasu maksma.

Vanemapuhkuse kohta saad teavet juurde sotsiaalkindlustuskassast

Organisatsioonidesse kuulumise õigus, läbirääkimisõigus ja kohustus hoiduda kollektiivlepingu kehtivusajal streigi ja teiste võitlusmeetmete kasutamisest

Sul on õigus rääkida tööelus kaasa otsuste tegemisel, kui need puudutavad selliseid küsimusi nagu ühingutesse kuulumise õigus, läbirääkimisõigus ja kohustus hoiduda kollektiivlepingu kehtivusajal streigi ja teiste võitlusmeetmete kasutamisest.

Ühingutesse kuulumise õiguse all mõeldakse õigust kuuluda töövõtjate organisatsioonidesse (ametiühingusse või nende liitudesse), kasutada oma liikmestaatust ning tegutseda organisatsiooni nimel ja organisatsiooni heaks. Ühingutesse kuulumise õigust ei tohi rikkuda. See tähendab seda, et Sulle ie tohi teha kahju (näiteks töökohta üles öelda) põhjusel, et Sa kasutasid oma ühingutesse kuulumise õigust.

Läbirääkimisõigus reguleerib ametiühinguliidu õigust pidada tööandjaga või tööandjate organisatsiooniga läbirääkimisi töötaja (kes on või on varem olnud ametiühinguorganisatsiooni liige) ja tööandja vaheliste suhete üle.

Kui tööandja ja Rootsi ametiühinguorganisatsioon on sõlminud omavahel kollektiivlepingu, kehtib võitlusmeetmetest hoidumise kohustus mõlemale. Siis ei ole põhimõtteliselt kummalgi lubatud kollektiivlepingu kehtivusajal teineteise suhtes võitlusmeetmeid - näiteks streiki – kasutada.

Ühingutesse kuulumise õiguse, läbirääkimisõiguse ja kollektiivlepingu kehtivusajal võitlusmeetmetest hoidumise kohustuse rikkumisel võib tekkida kahjutasu tasumise kohustus.

Siit võid lugeda kaasostsustusõiguse seadust

Was the information on this page useful?

Last updated 2015-09-08