Tööõigus ja palgad

Nii toimib Rootsi tööõigus

Sellelt leheküljelt saad lugeda Rootsi tööõiguse toimimise kohta. Me anname ülevaate miinimumpalgaga seotud teemadest ning tutvustame Rootsi lähetatud töötajate töötingimuste seadusesse sisse viidud muudatusi, mis tehti pärast nn Lavali kohtuotsust. Siin on kirjas ka eratööhõivebüroodele kehtivad reeglid.

Kas Sind rentis eratööhõivebüroo?

Eratööhõivebüroode tegevust ja personali rentimist  reguleeriv seadus (töövahendusseadus) reguleerib personalifirmade tegevust.

Tööjõu rentimise või laenutamisega tegeleja ei tohi näiteks nõuda tööotsijalt või töövõtjalt töökoha pakkumise või soovitamise eest tasu, sellises tasus kokku leppida ega sellist tasu tööotsijalt või töövõtjalt vastu võtta.

Rootsi mudel

Rootsis on tööõiguse reeglid kehtestatud seaduste, kollektiivlepingute ja individuaalsete töölepingutega.

Mõnede seaduste kohaldamine on tingimusteta kohustuslik, teiste puhul võib vastastikuse kokkuleppe alusel vastava sätte kohaldamisest loobuda. Seega võib kollektiivlepingus ja mõnedes teistes lepingutes otsustada teisiti, kui on sätestatud seaduses.

Rootsis on kollektiivlepingud väga levinud ning need katavad suure osa tööjõuturust.

Individuaalse töölepingu poolteks on töövõtja ja tööandja. Tööleping võib sisaldada seadustest ja kollektiivlepingust võetud sätteid ning lisaks veel muid tingimusi.

Kollektiivleping

Kollektiivleping on kirjalik leping. See võib sisaldada töölevõtu tingimusi (nt palk, puhkus, tööaeg) ning muud, milles tööandja ja töövõtja on omavahel kokku leppinud (läbirääkimisküsimused).

Kollektiivleping täiendab tööõiguse alaseid seadusi ja võib neid asendada, juhul kui seadus seda lubab. Kollektiivlepingu alaseid läbirääkimisi tohivad pidada ainult vastavad pooled. Tööandja poolt võib läbirääkimisi pidada tööandja ise, aga ka organisatsioon, mille liige tööandja on. Sinu kui töövõtja poolt tohib kollektiivlepingu läbirääkimisi pidada ainult Sinu ametiühing või ametiühinguliit.

Kui sa oled Rootsi ametiühingu liige, on selle ametiühinguorganisatsiooni kollektiivleping Sinu jaoks siduv. Ka siis, kui Sa ei ole ühegi ametiühinguorganisatsiooni liige, on Sinu tööandjal õigus kohaldada ettevõttes läbirääkimiste tulemusena sõlmitud kollektiivlepingu tingimusi.

Kohustus hoiduda kollektiivlepingu kehtivusajal streigi ja teiste võitlusmeetmete kasutamisest

Kollektiivlepingu kehtivusajal on mõlemad pooled ja nende liikmed põhimõtteliselt kohustatud püsima teineteisega rahujalal, s.o hoiduma streigi ja teiste võitlusmeetmete kasutamisest.

Kohaldamise leping

Kohaldamise leping on leping, mille on sõlminud tööandjate organisatsiooni mitte kuuluv tööandja töövõtjate organisatsiooniga. Selline leping ei ole iseenesest kollektiivleping, vaid selles lepitakse kokku, et antud töökohal kehtivad töötajatele mingi konkreetse kollektiivlepingu sätted. 

Rootsis on tavaline, et välismaa ettevõtted ja ametiühinguorganisatsioonid sõlmivad omavahel kollektiivlepingu kohaldamise lepingu.

Miinimumpalk Rootsis

Rootsis seadusega miimimumpalka seadusega sätestatud ei ole. Samuti ei kontrolli riik palgatingimustest kinnipidamist.

Rootsis kehtestatakse miinimumpalk erinevate kollektiivlepingutega. Erinevate majandusharude kollektiivlepingud võivad üksteisest erineda. Kollektiivlepingu sõlmivad organisatsioonid, kes vastutavad koos lepingu sisu ja lepingust kinni pidamise eest. See kehtib ka töötasu kohta.
 
Tööandja ja tööandjate organisatsioonidega peavad vastava majandusharu miinimumpalga üle läbirääkimisi niisiis ametiühinguorganisatsioonid. Nende organisatsioonide ülesanne on jälgida ka seda, et kollektiivlepingu tingimustest kinni peetaks.

Lähetatud töötaja miinimumpalk

Kuna Rootsis ei ole miinimumpalk seadusega reguleeritud, ei ole Rootsis ka kindlat palgataset, mis kehtiks automaatselt igal konkreetsel juhul. 
Miinimumpalk on Rootsis reguleeritud kollektiivlepinguga, mille sisu on eri majandusharudes erinev.

Töötajaid Rootsi tööle lähetavate välismaa tööandjatega peavad läbirääkimisi Rootsi ametiühinguorganisatsioonid, et tööandjad kirjutaksid oma töövõtjate heaks alla Rootsi kollektiivlepingule. Välismaa tööandjad võivad loomulikult astuda Rootsi tööandjate organisatsioonide liikmeks, millega Rootsi kollektiivlepingud muutuvad nende jaoks siduvaks.

Kui tööandja suudab tõestada, et töövõtjatele laienevad juba tingimused, mis on sama head või paremad kui Rootsi keskorganisatsioonide poolt vastava majandusharu jaoks sõlmitud kollektiivlepingutes,  ei ole töövõtjate organisatsioonil lubatud võitlusmeetmeid kasutada, saavutamaks nende abil Rootsi kollektiivlepingu sõlmimist.

Mis on miinimumpalk?

Kui Sa soovid teada, milline kollektiivleping või kollektiivlepingud vastavas majandusharus kehtivad, võid pöörduda teabe saamiseks tööandjate või töövõtjate organisatsioonide poole.

Sa võid pöörduda ka Töökeskkonna ameti poole.

Streigi ja teiste võitlusmeetmete kasutamine lähetatud töötajate poolt

Pärast Euroopa Liidu kohtu otsust – nn Lavali kohtuotsust – on lähetatud töötajate töötingimusi puudutavatesse sätetesse sisse viidud terve rida muudatusi. Alates 15. aprillist kehtivad järgmised reeglid:

• Muudetud on ametiühingute võimalusi kasutada oma töötajaid Rootsi tööle lähetanud tööandjate suhtes võitlusmeetmeid.

• Kollektiivlepingu pooltel on kohustus esitada Töökeskkonna ametile ülevaade lähetatud töötajatele kollektiivlepingu järgi kehtivatest tingimustest.

Rootsi tööle lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 5 a viidi seadusesse sisse pärast kohtuotsust Lavali asjas. See paragrahv sätestab, millal on lubatud kasutada töötajaid tööle lähetanud tööandja suhtes võitlusmeetmeid.

Organisatsioonid võivad kasutada tööandja suhtes võitlusmeetmeid, saavutamaks lähetatud töötajatele kollektiivlepingu sõlmimist. Võitlusmeetmeid tohib kasutada juhul, kui nende rakendamise  eesmärgiks on:

• Rootsi vastava majandusharu kesklepingule (üle kogu riigi vastavas majandusharus kehtiv üldine leping) vastavad miinimumtingimused,

• Puhkust, tööaegasid, töötasu jmt puudutavad tingimused,

• Kollektiivlepingu tingimused on paremad kui Rootsi seadustega ette nähtud tingimused.

Juhul kui tööandja suudab tõestada, et töövõtjatele juba kehtivad tingimused on vähemalt sama head kui Rootsi vastavas majandusharus kehtivad kollektiivlepingud, ei ole töövõtjate organisatsioonidel lubatud Rootsi kollektiivlepingu sõlmimise saavutamiseks võitlusmeetmeid kasutada.